Perelepitus on professionaalne teenus, mis keskendub lahku läinud või lahutavate paaride läbirääkimistele ja kokkulepete sõlmimisele, erapooletu perelepitaja toel.
Perelepituse protsessis aitab lepitaja leida lahendeid kohtuväliselt läbirääkimiste teel. Lepitajaga koos on võimalik teha parimaid kokkuleppeid laste arengulistest vajadustest lähtuvalt. Lepitusprotsessi läbimine aitab nii vanematel kui lastel lahkuminekuga kergemini toime tulla.
Enamlevinud vaidlusküsimused perelepituses on:
- laste elukoha ja edaspidise elukorralduse küsimused;
- laste suhtlemine eraldielava vanemaga;
- vanemlike kohustuste täitmine ja elatise maksmine;
- suhtlemine vanavanemate ja sugulastega;
- üksmeelele ei jõuta vaidlusküsimuste arvus, järjestuses, tähtsuses, suhtumises, hoiakutes;
- pooli lahutavad erinevad väärtushinnangud;
- pooled ei suuda tegelikes või tajutud huvides kokkuleppele jõuda;
- puudub selge, ühine asjade arutamise ja läbirääkimiste kogemus või ei peeta kinni kokkulepetest või suhtlusreeglitest;
- läbirääkimiste alustamine või „ummik“läbirääkimine tundub pooltele üleliia raske;
- tajutakse tugevaid emotsioone, mis takistavad lahenduste leidmist;
- läbirääkimispingutustest hoolimata jääb suhtlemise kvaliteet puudulikuks;
- konstruktiivset mõttevahetust takistavad eelarvamused, stereotüüpsed hinnangud;
- korduv negatiivne käitumine (vihastamine, süüdistamine, solvamine jne) tekitab poolte vahele tõkkeid;
- faktide tähtsuses, hindamises ja väljendamises valitsevad tõsised lahkhelid;
- ühise kodu ja kinnisvaraga seonduvad küsimused pärast lahku minekut;
- laste hooldamise ja kasvatamisega seotud küsimused;
- kõikvõimalikud muud peresisesed eriarvamustega seotud küsimused või muud lahku minemisega seotud küsimused.
Protsessi põhimõtted:
- lepitus on vabatahtlik ja pooled peavad olema ise protsessist huvitatud;
- lähtutakse laste vajadustest, soovidest ja tunnetest, lapse õigusest suhelda mõlema vanemaga.
Perelepituses eristatakse kahte erinevat vormi:
- lapsekeskne lepitus, mis aitab vanematel korraldada lapse hooldus- ja elukohaküsimusi, elatisrahaga seonduvaid küsimusi, suhtlemiskorda jne;
- kõikehõlmav lepitus, mis kaasab suhteprobleemid, rahaasjad ja varaküsimused
Lepitamine on kohtuväline eriarvamuste lahendamise protsess kolmanda erapooletu isiku ehk läbirääkimiste vahendaja kaasabil.
Lepitusprotsessi kirjeldustes kasutatakse ka väljendeid “vahendus” ja “mediatsioon”, kuid eesti keele kontekstis seostub vahendamine rohkem ärilise tegevusega ning mediatsioon kipub segi minema mõistega meditatsioon. Seega ei ole protsessi eesmärgiks mitte niivõrd äraleppimine, kuivõrd just kokkuleppe saavutamine (www.lepitus.ee).